Kontrollimine
Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need teostatakse nagu planeeritud ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse.
Kontrollimise käigus võrreldakse tulemusi standarditega, etalonidega ja seatud eesmärkidega ning antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile.
Kontrolli liigid:
- füüsiliste vahendite kontroll,
- inimressursside kontroll,
- ressursi kontroll,
- finantsressursside kontroll.
Kontrolli liigid juhtimistasandite järgi:
- Tippjuhid tegelevad strateegilise kontrolliga
- Taktilise kontrolliga tegelevad keskastmejuhid
- Operatiivse kontrolliga tegelevad esmatasandi juhid
Kontroll on organisatsioonile vajalik:
- mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemisega,
- vigade kuhjumise vältimiseks,
- kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle,
- omahinna minimeerimiseks.
Eristatakse:
- esialgne kontroll,
- jooksev kontroll,
- järelkontroll.
Joonis 5. Kontrolli tüübid
Kontrollimise käigus võrreldakse tulemusi standarditega, etalonidega ja seatud eesmärkidega ning antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile.
Kontrolli liigid:
- füüsiliste vahendite kontroll,
- inimressursside kontroll,
- ressursi kontroll,
- finantsressursside kontroll.
Kontrolli liigid juhtimistasandite järgi:
- Tippjuhid tegelevad strateegilise kontrolliga
- Taktilise kontrolliga tegelevad keskastmejuhid
- Operatiivse kontrolliga tegelevad esmatasandi juhid
Kontroll on organisatsioonile vajalik:
- mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemisega,
- vigade kuhjumise vältimiseks,
- kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle,
- omahinna minimeerimiseks.
Eristatakse:
- esialgne kontroll,
- jooksev kontroll,
- järelkontroll.
Joonis 5. Kontrolli tüübid
Eelkontroll - omab kõige suuremat tähtsust organisatsioonile, sest selles faasis on võimalik ennetada protsessi käigus tekkida võivaid vigu ning probleeme. See omakorda aitab vältida liigseid kulusid ning klientide rahulolematust.
Jooksev kontroll - kontroll leiab aset töö alustamisel ja tegevuste ajal.Tuntuim jooksva kontrolli vorm on otsene ülevaatamine. Eesmärgiks on avastada ja peatada vead võimalikult varakult.
Järelkontroll - toimub pärast tegevuse toimumist. Kõige levinum järelkontrolli tüüp on tagasiside. Kui vead avastatakse peale seda kui tegevus on juba toimunud, on kulud juba tekkinud, mistõttu on järelkontroll kõige ebaefektiivsem kontrolli tüüp. Samas annab tagasisidest vigadest/probleemidest teada saamine võimaluse meil tuvastada vigade põhjused ja analüüsida juhtunut. Samuti saame nii kogemusi, et tulevikus neid vigu juba ennetada.
Jooksev kontroll - kontroll leiab aset töö alustamisel ja tegevuste ajal.Tuntuim jooksva kontrolli vorm on otsene ülevaatamine. Eesmärgiks on avastada ja peatada vead võimalikult varakult.
Järelkontroll - toimub pärast tegevuse toimumist. Kõige levinum järelkontrolli tüüp on tagasiside. Kui vead avastatakse peale seda kui tegevus on juba toimunud, on kulud juba tekkinud, mistõttu on järelkontroll kõige ebaefektiivsem kontrolli tüüp. Samas annab tagasisidest vigadest/probleemidest teada saamine võimaluse meil tuvastada vigade põhjused ja analüüsida juhtunut. Samuti saame nii kogemusi, et tulevikus neid vigu juba ennetada.
